Kevadpühad
Ülestõusmispüha rahvapärased nimetused on: lihavõtted, paasapüha, kevadpüha ja kiige- ehk munadepüha.
Ülestõusmispüha märgib suure paastu lõppu. Eestlaste jaoks pole munapühad ainult religioosne tähtpäev, vaid pigem kevade tervitus.
Lihavõtted on liikuv püha, mis algab seitse nädalat pärast vastlapäeva ning esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja võivad olla ajavahemiksu 22.03-26.04.
Sümbolid
Muna: Muna on iidvana maailma loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. Samuti elu, elujõu ja õnne sümbol. Usuti, et munadepüha hommikut tuleb alustada muna söömisega.
Jänes: Lihavõtte sümboliks on ka jänes, mis sümboliseerib elujõudu ja elu. Jänes oli vanas germaani kultuuris sigivuse sümbol. Sarnaselt munale tähistab jänes uue hea sündi. Tihtipeale illustreerib pühadejänes lihavõtte kaarte.
Lastele räägitakse lihavõttepühade ajal lihavõttejänesest, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Tänapäeval on pühade ajal populaarsed šokolaadimunad.
Tärkav muru: Muru roheline värv sümboliseerib loodust, tärkamist ja kasvamist.
Pajuoks: Vanasti varuti urbepäevaks* endale urbadega pajuoks, mis on tuntud maagilise eluvitsana. Urbepäeva hommikul urbiti** magajaid, soovides neile jõudu, virkust ja tervist. Samuti ei unustatud urbida koduloomi.
Urbides sooviti virkust, jõudu, tervist. Seejuures usuti, et urbitud loomad on tervemad ja neid ei murra hunt.
*Urbepäeva peetakse pühapäeval enne lihavõtteid ja see märgib lihavõttepühade-eelse nn. suure nädala algust.
**Urbimine ehk pajuurvaoksaga patsutamine.
Kombed
Värvitud munade kinkimine: Lihavõttepühade kombestiku järgi värvitakse mune lihavõtte laupäeval, kuid kingitakse pühapäeval – munadepühal. Värvitud muna kinkimisega sooviti tervist ja jõudu kogu ülejäänud aastaks.
Munakoksimine: See on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele.
Pühadekaardid: Pühadekaardid lihavõttejäneste, munade ja tibudega jõudsid Eestisse 20 sajandil Saksamaalt.
Toidud: Munadepüha laualt ei puudunud värvitud koorega munad, aga ka munavõi ja täidetud munad. Samuti valmistati kohupiimatoite: näiteks pashat, sõira. Lisaks urbepuder, liha, leib.
Kaunistamine: Tube ehitakse pajutibu okste ja lihavõttemuruga. Samas on võetud kasutusele ka muud vahendid, näiteks laastukorvid värviliste lillede ja väikeste kingitustega
Looduses jalutamine: Siinkohal soovitame kõigil minna loodusesse jalutama, korjata kaasa pajuoksi ning nautida linnulaulu ja hingata värsket õhku.
Kiikumine: Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Oli kombeks Suurel Neljapäeval või hiljemalt Vaiksel Laupäeval valmistada kiik, et siis pühapäeval, munadepühal alustada kiikumist.
Põhja-Eestis harrastati ülestõusmispühadel lauahüppamist: keskelt kiigena toetuspunktile asetatud laua mõlemasse otsa seisti ning püüti kordamööda nõnda õhku hüpata, et õnnestuks tagasi lauaotsale maanduda.
Ilusaid Kevadpühi!
Allikad: Vikipeedia ja lastega.ee